Nägemishäired
Normaalnägemisega inimese silm
Silma sisenevad valguskiired, mis läbivad sarvkesta ja läätse ning koonduvad võrkkestal teravasse fookuspunkti. Seejärel tõlgendavad närviretseptorid saadud signaali elektronimpulsiks ja saadud info edastatakse nägemisnärvi kaudu ajju. Aju omakorda muudab impulsi arusaadavaks pildiks, mis ongi meie jaoks nägemine. Meie silm töötab nagu fotokaamera, ainult et kujutis tekib ajus.
Nägemishäired (ametroopia)
Normaalnägemisega (emmetroopiline) silmas on sarvkest ja lääts vastavuses silma telje pikkusega. Kuid üsna sageli ei ole see nii. Osadel juhtudel ei koondu silma jõudnud valgus täpselt võrkkestale
Lühinägevus
(müoopia)
Silm on lühinägev, kui ei suudeta eristada kaugeid objekte. Lühinägevuse korral on silma telg liiga pikk ja valgus koondub võrkkesta ees. Tulemuseks on „udune” nägemine.
Kaugnäegevus
(hüperoopia)
Kaugnägeval inimesel on raskusi lähedal asuvate objektide nägemisega ja lugemisega. Kaugnägeva silma telg on liiga lühike ja valgus koondub võrkkesta taha. Seega ei ole võimalik lähedal olevaid objekte selgelt näha.
Astigmatism
Lühi- ja kaugnägeval silmal võib esineda ka astigmatismi (hajalinägemine). Sellisel juhul ei ole sarvkest ideaalselt ümara kujuga, vaid on pigem ragbipalli sarnane. Seetõttu murdub silma jõudnud valgus erinevates suundades ja fookuspunkt ei ole enam terav. Tulemuseks on üleüldiselt ebaterav nägemine
Presbüoopia
Paljud inimesed kannatavad vanusest tingitud kaugnägevuse ehk presbüoopia tõttu. Saades vanemaks, vajavad nad lugemis- või bifokaalseid prille. Vananedes muutub silma lääts ajapikku jäigemaks ja sellega seoses väheneb silma võime lähedale fookustada ehk akommodeerida. Presbüooopia ei ole tingitud silma telje pikkuse muutustest, vaid silma võimest fookustada erinevatel kaugustel paiknevaid objekte. Ealiste muutuste laserkorrektsiooniks on vaja eelnevalt konsulteerida arstiga.