Kuiva silma sündroom

Tõenäoliselt on iga inimene tundnud oma silmades kipitus- ja liivateratunnet. Reeglina on sellised kaebused mööduvad. Kui aga kaebused muutuvad igapäevaseks ja häirivaks, võib tegemist olla kuiva silma sündroomiga.

Kuiva silma sündroom tekib juhul, kui pisaraid toodetakse vähe, nende funktsioon pole piisav
ning silma pinda kattev pisarakiht on katkendlik ja ebastabiilne.

Pisarakiht koosneb kolmest osast:

• välimine kiht ehk õlikiht, mis takistab pisaravedeliku aurumist;
• keskmine kiht ehk veekiht moodustab suurima osa ning sisaldab peamiselt vett;
• seesmine kiht ehk limakiht tekitab pisarakihil ühendused sarvkesta epiteelrakkudega.

Pisarakiht moodustab olulise osa silma optilisest valgust murdvast jõust ning kui selles struktuuris on defektid, siis on mõjutatud ka optika ja nägemisteravus. Samuti on pisarakilel kaitsefunktsioon,
mis defektide korral aga langeb ning seetõttu võivad silmapõletikud tekkida kergemini.

Kuiva silma sündroom on paljude teguritega haigus, mis tähendab, et probleemid võivad esineda laugudes, pisaranäärmetes, launäärmetes, sarv- või limaskestas. Haigusel on palju sümptomeid, mis mõjutavad olulisel määral elukvaliteeti ning mille ravi võib olla üsna keeruline.

Uuringute põhjal on selgunud, et ligikaudu 18% naistest ja 11% meestest tunneb elu jooksul
kuiva silma kaebusi ning vanuse kasvades sündroomi tekkimise risk suureneb.

Kuiva silma sündroomi põhjuseks noorematel inimestel on:

• töötamine arvutiga ja muude ekraanidega, mistõttu pilgutatakse silmi liiga vähe;
• konditsioneeri kasutamine;
• kontaktläätsede kasutamine;
• pärast refraktiivset kirurgiat võivad patsiendi silmad muutuda kuivemaks;
• liiga kuiv õhk töö- ja elukeskkonnas;
• rasedus, imetamine või rasestumisvastaste vahendite kasutamine;
• antidepressantide, südameravimite ja muude ravimite kasutamine.

Kuiva silma sündroomi põhjusteks vanemaealistel patsientidel on:

• eaga seotud pisaravedeliku vähenenud tootmine;
• menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused;
• launäärmete düsfunktsioon;
• silma operatsioonijärgsed sarvkestamuutused.

Kaebuseid kuivade silmade korral on väga erinevad:

• liivateratunne silmades
• kipitustunne
• valutunne
• silmade sügelustunne
• valutunne
• tundlikkus ja ärritus, põletustunne
• hägune nägemine
• kile silmade ees
• silmade vesitsemine
• silmade punetus
• valgutundlikkus

Kuiva silma sündroomi välja ravida ei saa, kuid seda on võimalik kindlasti leevendada. Abi võib olla ruumiõhu niisutamisest spetsiaalsete niisutajatega. Arvutiga töötamisel mõjub hästi monitori paigutamine silmatasandist veidi allapoole, siis katab ülemine laug suurema osa silma pinnast.
Samuti on oluline väikese puhkepausi tegemine iga 20–30 minuti möödudes.

Paljudel juhtudel on abi niisutavate silmatilkade kasutamisest. Milliseid tilku patsiendil täpselt vaja on, seda oskab öelda silmaarst, kuna on olemas väga erinevalt toimivaid silmatilkasid. Abi võib olla ka omega‑3‑rasvhapete tarvitamisest, mis soodustavad launäärmete tööd. Raskematel juhtudel on võimalik asetada silma pisarapunktidesse sulgurid, mille abil pisarad ei liigu pisarakanalisse
vaid jäävad silma pinnale ning muudavad silma pinna niiskemaks.